istusin üksi toas. mitte nagu eriti soe ei olnud. küco oli kodust ära. kõik oli lootusetu. midagi toimus selles linnas. keegi, ei teadnud, mis seal toimus. kõik oli teisiti. ainult poed olid tavapärased. kõik oli imelik. keegi ei märganud midagi. ainult kõik oli väga muutunud. vahet polnud mul, sest niigi oli kõik tavaliselt. pesin end parasjagu, kui tuli midagi väga imelikku. kõik oli imelik. imelik... selle järle ma jätkasin oma tegusid. mu teod roomasid maas. teod olid samuti üpris tavapärased, aga kõik oli kummaline. mõtted ringlesid mu peas, kõik keerles. vabandust, pöörles. sees oli imelik tunne, et kõik on siiski tavaline, kuid ikkagi ei olnud. ma ei mõistnud oma mõtteid enam. läksin vette, mul oli tavaline tunne, kuid mina teadsin, et kõik ei ole nii, nagu paistab, sest kõik, mis paistab on paistev ning see on väga mitte tavaline tegelikult. panin silma looja. mul oli palav, panin dressika selga, planeerisin veel jope tuua. mul oli liiga kõva. ja küüs murdus.
No comments:
Post a Comment