kivi & annabel :d
annabel on kiviga juba kaua käinud.. nad on õnnelikud, kuni.. annabel '' ma jätan su maha. '' kivi ei suutnud midagi öelda, ta ei suutnud seda uskuda. annabel viskas kivi ära.. oeh ja siis see kivike.. hakkas lõikuma ennast ja.. ta näegi, kuidas esimene nuga pooleks läheks, ka tema tahaks seda teha- pookeks minna, sest annabelita pole ka teda.. ta haaras sae.. see tegi pisut haiget, kuid kivile meeldis see valu, see päästis ta ära sellest julmast maailmast. valu hakkas juba hajuma.. köik hakkas tasakesi külmaks minema ja ta ei jõudnud enam liigutada.. ta vaatas veel viimase hingetõmbega taevasse, see oli nii rahulik ja ilus.. annabel.. kõik hakkas kaduma.. jäi ainult suur armastus annabeli vastu, mis ei kadunud. annabel jookseb ta lõhutud keha juurde ja karjub: ''see oli ainult nali ju. aprill..'' aga miski ei too kivi enam tagasi, teda pole enam.. annabeli silmad olid pisarais, kuid see ei aidanud. kõik oli ka annabeli jaoks kadunud, alles olid vaid killud, mis jäänuks igaveseks. annabel istus nende kivide sees, mõeldes.. tema elul polnud enam mõtet.. ta võttis õrnalt ühe kivitüki kätte, kinkis sellele õrna suudluse ja lõi sellega endale vastu pead. sel niidul lebasid kaks noore armastaja keha.. elutult. nad olid koos, aga mitte lõpuni. nad armastasid, aga mitte lõpuni. nad elasid, aga mitte lõpuni. neid polnud enam.. tuul puhus õrnalt üle nende viies nad minema siit. armastus oli kaduv.. ja kõik oligi läbi.. surm on lihtne, kiire.. kivi & annabel igavesti .
No comments:
Post a Comment